Postitused

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Jakob Nielsen on sõnastanud kasutatavuse 6 peamist komponenti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead, rahulolu ja kasulikkus. Antud blogipostituses analüüsin neist kahte veebi vaates: ühte posittivses- ning teist negatiivses valguses. Tõhususe  tooksin ma pigem plussina välja, sest veebis on väga kiiresti võimalik erinevaid asjatoimetusi teha. Näiteks kui elad ülikoolist kaugel ning ei taha aega kulutada pikale rännakule, kuid tahad loengut vaadata, saad seda teha ka veebist. Sisuliselt kõike on võimalik läbi veebi teha kiiresti, andes inimesele rohkem vaba aega. Koroonapandeemia näitas, et tänapäeval linnas elamiseks ei ole isegi vajadust kodust lahkuda, saad mõne minutiga kõik vajaliku endale veebist tellida. Rahulolu  on pigem veebi nõrk külg. Alati annab nuriseda millegi üle, näiteks aeglase internetiga võivad olla osad veebilehed kasutamatud või et telefonil näeb mõni leht kole välja. Populaarsed saidid võivad ka veidraid otsuseid teha, mis madaldab kasutajate rahulolu - näiteks Y
Postita kommentaar
Lisateave

Arendus- ja ärimudelid

Scrumban  Scrumbanist saan rääkida enda kogemusest. Esimene projekt, kus ma professionaalselt tarkvaraarendajana kaasa lõin, oli õppeplatvorm nimega "Schoolaby", mille kogu arendus toimus scrumbani võtteid kasutades. Meil olid 2 nädalased sprindid ning igal hommikul püstjalakoosolekud, kus võtsime kiirelt eelneval päeval tehtud töö kokku ning sõnastasime kindlasõnaliselt päeva eesmärgi (ei tohtinud öelda lihtsalt, et "tegelen millegiga"). Lisaks ka sprindi alguses koosolekud, kus tutvusime uue sprindiga ning vahekoosolekud, mille käigus hindasime pileteid. Piletite haldamiseks kasutati JIRA-t ning neid loodi vastavalt õpetajate ning äriinimeste soovidele. Freemium Freemium tarkvarana meenub mulle esimesena Spotify. Idee poolest on seda võimalik tasuta kasutada, kuid umbes iga 2 või 3 laulu järel lastakse sulle reklaame, mis muutub lõpuks häirivaks, kusjuures enamus reklaamid on Spotify enda kohta. Lisaks tasuta Spotify Mobile-ga ei ole võimalik kindlat laulu mängida
Postita kommentaar
Lisateave

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Olles läbi lugenud  Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright  artikli, mis on nüüdseks üle 20 aasta vana, pean tunnistama, et see on väga hästi pidanud ajahambale vastu. Kõige enam nõustun ma Eben Mogleni väljavaadetega seoses vabavara vs kommertstarkvara elukaarega. Kommertsvara küll areneb tihtipeale kiiremine, võrreldes vabavaraga, kuid vabavara areneb stabiilselt väga pika aja jooksul, jõudes lõpuks enda konkurentidest ette. Siin saan näiteks tuua Blenderi, mis on pika aja vältel saanud üheks kuulsamaks 3D modelleerimistarkvaraks. Lisaks ma nõustun ka Ebeni väljavaadetega arendajate osas, kes kasutavad enda aega vabavarade arendamiseks. Kui arendaja on panustanud mingisse vabavarasse, näeb see väga hea ta CV-l välja ning seeläbi on kindlasti palju kergem arendajana tööle saada või palgakõrgendust küsida. Lisaks see näitab, et inimsel on reaalne huvi programmeerimise vastu. Lisaks on ka töövälise projekti kõrvalt tore arendada midagi vabamat, kus ei ole tihedai
Postita kommentaar
Lisateave

IT juhtimine ja riskihaldus

Kujutis
IT-juhina meenub mulle esimesena Steve Jobs. Kõige enam tahaks ma kategoriseerida ta "ülemuseks", kuna ta oli enda töötajatega karm, nõudis nendelt ületundide tegemist ning võis vallandada inimesi ootamatult. Suur osa ta juhtimisest oli töötajate allutamine enda tahtele ning mingil määral ka hirmutamine, et nad endast maksimumi annaks. Teisest küljest jällegi suutis Apple väga kiiresti arendada uusi ja innovaatilise seadmeid sellise juhtimisstiili juures. Teine IT-juht, kelle ma tooks välja, on praegune Apple juht Tim Cook, kelle kohta tahaks ma öelda "juht". Apple töötajad on ise öelnud, et Tim Cooki all on parem tööd teha, sest ta on palju sõbralikum, kuid sellegipoolest nõuab ta enda töötajatelt maksimumi. Ühtlasi alates hetkest, mil ta juhiks sai on Apple väärtus kümnekordistunud. Üleüldiselt tundub Apple töötajate rahulolu suurenenud ning läbipõlevus on madalam. Siiski ollakse seal innovaatilised edasi ning hetkel tundub Apple väärtus aina kõrgemale suunduvat.
Postita kommentaar
Lisateave

IT proff...?

Kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi või erialase kutsetunnistuse vajalikkus IT-tööturul Tänapäeval on väga palju erinevaid viise õppida IT-oskusi. Kui rääkida puhtalt diplomi või sertifikaadi olemasolust, siis need kõik mängivad minu meelest tänapäeval võrdlemisi väikest rolli. Kõige tähtsam on inimese huvi enda eriala vastu. Kui panna kõrvuti ilma ühegi paberita iseõppinud arendaja, kes tunneb suurt huvi enda töö osas ning kõrgkoolilõpetaja, keda tegelikult IT ei huvita, julgen öelda, et iseõppinud arendaja oskab arvatavasti enda kunsti paremini. Küllaga kui iseõppinud arendaja kõrvale panna kõrgkooliõpilane, keda samuti huvitab IT suurel määral, jääks nendest paremas valguses silma arvatavasti ülikoolist tulnud inimene. Paljud töökohad tänapäeval nõuavad kõrgkoolidiplomit, sest seal õpivad inimesed ka tööga seonduvaid sotsiaalseid oskuseid ning sõnavara. Ühtlasi on siis enam-vähem teada, mida inimene oskab. Kutsetunnistuse kohta tahaks öelda, et see on hea lisa kõrgkool
Postita kommentaar
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Ärivaraline litsents Antud litsentsi oleks väga hea kasutada, kui on hea toode, mis võib turuliidriks jõuda ning potentsiaalselt kasumit teenida. Maailma populaarseimad programmid kasutavad seda, näiteks Photoshop ja ühtlasi ka 2 kõige tuntumat mängumootorid: Unreal Engine ning Unity. Kuna see litsents piirab kasutajate õiguseid programmi kasutamisel, on hädavajalik. et programmi kvaliteet oleks kõrge ning et programmi loojad (tüüpiliselt korporatsioonid) liiga ahneks ei lähe. Näiteks hiljuti liikusid paljud Unity mängudearendajad Godoti peale, paljude põhjenduseks. et "Godotiga tehtud mängud kuuluvad 100% sulle". GNU GPL Seda peaks kasutama siis, kui sa tahad, et sinu tarkvara tuletatud teised tarkvarad oleks vabavaralised. Tihti meeldib seda kasutada inimestel, kes usuvad vabavarasse ning tahavad sinna ise palju panustada. Lisaks ka portfoolios on selliseid projekte tore näidata. ' BSD  Seda tuleks kasutada, kui soovid, et kõik saaks sinu vabavaralist tarkvara kasutada
Postita kommentaar
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

WIPO intellektuaalomandimudeli komponendid "Ärisaladus" on käesoleval ajal kõige paremini toimiv intellektuaalomandimudeli komponent Põhjus, miks ma arvan, et "ärisaladus" töötab tänapäeval kõige effektiivsemalt, on seepärast, et selle mõte ei voola laiali. Tüüpiliselt on IT-tööga seonduvalt vaja allkirjastada ärisaladuse leping, kus on punkt-punkti haaval välja toodud, mis sinna alla käib. Ühtlasi on ka alati välja toodud karistus, mida punktide rikkumine kaasa toob. See selgus tähendab, et pole n.ö "halli ala" punktide vastu eksimise osas. "Autoriõigus" vajaks tänapäevaga seoses muudatusi Kõige enam pean ma silmas laulude, mängude või filmide piraatimist. Minu meelest peaks piraatimise teel olema toote levitamine lubatud, kui seda pole enam võimalik legaalselt kuskilt osta. Esimesena tuleb pähe Telltale Games, mille kohta ma lugesin kunagi uudist, kus osad nende mängud eemaldati poodidest. See pani mõtlema, et piraatimine peaks olema mõeldud lo
Postita kommentaar
Lisateave