R3saa - blogi

Eesti digiühiskonna arengukava 2030 Tugevused: Sündmuspõhiste tegevuste arendamine tundub väga huvitav ning teeb inimeste elusid lihtsamaks. Sisuliselt riik annab ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, kui neil on õigus saada mõnda hüvet või täita mõni kohustus. Ühtlasi on plaanis kogu Eesti katta 5G levialaga, mis on samuti hea. Võimalused: Kõik uued ja uhked arendused (näiteks Kratt) võivad ka nooremat põlvkonda suunitleda IT-d edasi õppima, mis aitaks IT-spetsialistide/arendajate puuduse osas. Ühtlasi aitaks need ka vanemat põlvkonda IT revolutsioonist osa saama. Maailmamastaabis oleks võimalik näidata, kui paljuks on Eesti suuteline. Nõrkused: Selliste suurte riigiprojektidega kaasneb tihtipeale palju bürokraatiat, mis võib arendusele ette jääda ning lõpuks isegi mõjutada lõpptooteid. Ohud: Digiriigi arendustega seoses muutuvad süsteemid järjest keerulisemaks ning üha raskem on turvaauke kinni hakata lappima. Uued süsteemid toovad uusi viise, kuidas häkkimisega rahva

 "The Guardian" kasutab uut meediat oskuslikult The Guardian (algse nimega The Manchester Guardian) loodi aastal 1821. Paberi eesmärk oli edendada liberaalsust Peterloo veresauna tagajärgede tõttu. Aastatel 1994–1995 alustas Guardian veebiväljaannete väljatöötamist. Paberi tehnoloogiasektsioon OnLine käivitati 1995. aasta lõpus ning töökohtade, teatud spordialade ja uudistesündmuste saidid järgnesid aastatel 1996–1998. Guardian Unlimited veebisaitide võrgustik käivitati ühtse tervikuna 1999. aasta jaanuaris. 2001. aasta märtsiks oli Guardian Unlimited-l üle 2,4 miljoni unikaalse kasutaja, mis teeb sellest Ühendkuningriigi populaarseima ajalehe veebisaidi. 15. jaanuaril 2018 ilmus ajaleht uuesti uues tabloidvormingus. Samal päeval ilmus veebilugejate jaoks ümberkujundatud Guardian, nii veebisaidi mobiili-, rakendus- kui ka arvutiväljaannetes. 11. oktoobril 2018 järgnes Guardian Weekly täielikum ümberkujundus uudisteajakirjaks. https://www.theguardian.com/gnm-archive/2002/jun/0

 Email on isegi 50 aastat hiljem populaarne 1971 aastal leiutas Ray Tomlinson ARPANET-il töötava tehnoloogia, millega oli võimalik kahe arvuti vahel saata emaile ehk sõnumeid. 1976-ndal aastal saatis ka esimese emaili kuninganna Elizabeth 1989-ndal aastal loodi esimene meilitarkvara, nimega Lotus Notes, mis oli 90ndatel võrdlemisi populaarne, kuid kaotas hiljem enda kuulsuse. 1991. aastal saadeti Apple'i arvutiga esimene email kosmosest. 2000-ndatel aastatel hakkas hoogu koguma Gmail, mis on nüüdseks kõige populaarsem meilitarkvara, mida kastuavad ligi 1.8 miljardit akttivset kasutajat. https://www.guinnessworldrecords.com/news/60at60/2015/8/1971-first-ever-email-392973 https://www.demandsage.com/gmail-statistics/ https://www.exabytes.cloud/blog/history-of-email/ NCP (Network Control Protocol) on TCP/IP eelkäija, mida enam ei kasutata. NCP on ARPANET-le loodud andmevahetusprotokol. NCP võimaldas arvutitesse "Remote" ligipääsu ja ühtlaasi ka faile saata. NCP põhiline probl

  Nutitelefonid tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul Kunagi meeldis õpetajatel öelda oma õpilastele: "Sul ei ole alati kalkulaatorit taskust võtta". Lause, millel kunagi oli tõepõhi all, on nüüdseks kaotanud mõtte. Nutitelefonid on tänapäeval saanud tohutult populaarseks, sest nendega on võimalik väga palju korda saata. Tahad minna ostlema - nutitelefoniga on võimalik makseid sooritada, poolel teel poodi minnes avastad, et oled ära eksinud - pole probleem, sest Google mapsiga saad leida tee poodi. Poes olles saad tooteid valida vastavalt ostunimekirjale, mis märkmetesse varem kirjutasid. Kui aus olla, siis nutitelefoni omades ei pea isegi vaeva nägema poodi minemisega, sest võimalik on ka interneti teel tellida kaupa ja lasta koju tuua. Peaaegu iga ettetuleva probleemi, mille varem pidi lahendama arvutiga, saab nüüd lahendada läbi nutitelefoni olenemata su asukohast (nii kaua, kuni internetile on ligipääs) ning see mugavus sunnib inimesi üha rohkem nutitelefoni kasutama