R3saa - blogi

Kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi või erialase kutsetunnistuse vajalikkus IT-tööturul Tänapäeval on väga palju erinevaid viise õppida IT-oskusi. Kui rääkida puhtalt diplomi või sertifikaadi olemasolust, siis need kõik mängivad minu meelest tänapäeval võrdlemisi väikest rolli. Kõige tähtsam on inimese huvi enda eriala vastu. Kui panna kõrvuti ilma ühegi paberita iseõppinud arendaja, kes tunneb suurt huvi enda töö osas ning kõrgkoolilõpetaja, keda tegelikult IT ei huvita, julgen öelda, et iseõppinud arendaja oskab arvatavasti enda kunsti paremini. Küllaga kui iseõppinud arendaja kõrvale panna kõrgkooliõpilane, keda samuti huvitab IT suurel määral, jääks nendest paremas valguses silma arvatavasti ülikoolist tulnud inimene. Paljud töökohad tänapäeval nõuavad kõrgkoolidiplomit, sest seal õpivad inimesed ka tööga seonduvaid sotsiaalseid oskuseid ning sõnavara. Ühtlasi on siis enam-vähem teada, mida inimene oskab. Kutsetunnistuse kohta tahaks öelda, et see on hea lisa kõrgkool

Ärivaraline litsents Antud litsentsi oleks väga hea kasutada, kui on hea toode, mis võib turuliidriks jõuda ning potentsiaalselt kasumit teenida. Maailma populaarseimad programmid kasutavad seda, näiteks Photoshop ja ühtlasi ka 2 kõige tuntumat mängumootorid: Unreal Engine ning Unity. Kuna see litsents piirab kasutajate õiguseid programmi kasutamisel, on hädavajalik. et programmi kvaliteet oleks kõrge ning et programmi loojad (tüüpiliselt korporatsioonid) liiga ahneks ei lähe. Näiteks hiljuti liikusid paljud Unity mängudearendajad Godoti peale, paljude põhjenduseks. et "Godotiga tehtud mängud kuuluvad 100% sulle". GNU GPL Seda peaks kasutama siis, kui sa tahad, et sinu tarkvara tuletatud teised tarkvarad oleks vabavaralised. Tihti meeldib seda kasutada inimestel, kes usuvad vabavarasse ning tahavad sinna ise palju panustada. Lisaks ka portfoolios on selliseid projekte tore näidata. ' BSD  Seda tuleks kasutada, kui soovid, et kõik saaks sinu vabavaralist tarkvara kasutada

WIPO intellektuaalomandimudeli komponendid "Ärisaladus" on käesoleval ajal kõige paremini toimiv intellektuaalomandimudeli komponent Põhjus, miks ma arvan, et "ärisaladus" töötab tänapäeval kõige effektiivsemalt, on seepärast, et selle mõte ei voola laiali. Tüüpiliselt on IT-tööga seonduvalt vaja allkirjastada ärisaladuse leping, kus on punkt-punkti haaval välja toodud, mis sinna alla käib. Ühtlasi on ka alati välja toodud karistus, mida punktide rikkumine kaasa toob. See selgus tähendab, et pole n.ö "halli ala" punktide vastu eksimise osas. "Autoriõigus" vajaks tänapäevaga seoses muudatusi Kõige enam pean ma silmas laulude, mängude või filmide piraatimist. Minu meelest peaks piraatimise teel olema toote levitamine lubatud, kui seda pole enam võimalik legaalselt kuskilt osta. Esimesena tuleb pähe Telltale Games, mille kohta ma lugesin kunagi uudist, kus osad nende mängud eemaldati poodidest. See pani mõtlema, et piraatimine peaks olema mõeldud lo

Silmatorkavamad V. Shea netiketikäsud Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus See on minu meelest väga tähtis punkt, eriti vaadates, et tänapäeval kasutatakse väga suure osa oma ajast internetis teiste inimeste arvamusi ja kommentaare lugedes. Tore on lugeda kommentaare, mis on sõnastatud korrektselt, viisakalt ja teemakohaselt. Ühtlasi tähendaks selle punkti järgi käitumine internetikiusu vähenemist (kahjuks mitte täielikult lõppemist, sest mingi osa inimesi on ka näost-näkku ebaviisakad teiste vastu). Tekstisuhtluses käitumine peaks ka suuresti selle punktiga vastav olema. Näiteks suhtluse alustamisel on viisakas teist osapoolt kõigepealt tervitada. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust See punkt on üpris kasutu tänapäevases mõistes. Esiteks ei pea inimesed enam suures osas enda võrguühenduse pärast muretsema, sest piiramatu internet on laialt kasutusel. Teiseks kulutavad inimesed nii-või naa suure osa oma ajast internetis, tehes suures osas ebavajalikke tegevusi. Osades inter