R3saa - blogi

Pettused Üks suurimatest IT-turvariskidest on tänapäeval pettused. Väga paljud on nende ohvriteks langenud, tihtipeale vanad või heausklikud inimesed. Halbadel juhtudel on inimesed jäänud kogu enda rahast ilma, väga halbadel juhtudel on jäänud pangale võlgu. Esimene kaitse oleks nende vastu teha koolitusi . Kuigi tänapäeaval ka tegelikult tehakse neid ning üleüldiselt hoitakse seda teemad ka ajakirjanduses luubi all, langevad inimesed siiani isegi kõige lihtsamate petttuste ohvriteks. Ma arvan, et selles osas peaks muutma inimeste mõttelaadi: kui näed midagi, mis on liiga hea, et olla tõsi, siis see on üpris kindlasti pettus. Võibolla peaksid koolitused sisaldama endas ka reaalseid teste, mis aitaks inimesel sarnast mõttelaadi kujundada. Reegel  silmnähtava pettusega peaks olema; esimesel võimalusel raporteeri, kui märkad. Kui kurjategija kohta tuleb palju kaebusi, raskendab see natukenegi tema tegemisi. Leidub ka inimesi, kes "trollivad" pettureid ning loovad sellega content...

Kujutledes end IT-tugilahenduste valdkonna otsustaja rollis Eestis, ütleksin, et IT-tugilahendused on erivajadusega inimeste abivahendid, täpselt nagu ratastoolid või kuuldeaparaadid. Sellise tehnoloogia soetamine peaks käima sotsiaalministeeriumi suunitlusel ning sealt edasi liikuma abivajavatele inimestele, kes häält sel teemal tõstatavad ning teavad täpselt, millist abivahendit neil vaja oleks.  Muidugi probleem tekib nägemispuudega seotud abivahendite ostmisel, sest need on kallid. Siinkohal tundub lahendus pakkuda inimestele kõigepealt odavamad tugilahendused, mida on inimestel rohkem vaja, siis saaks rohkemate inimeste vajadused kaetud. Rahastuse planeerimise osas tundub kasulik teha suuremat sorti küsitlus, mille raames küsida inimestelt, milliseid IT-ga seotud abivahendeid neil vaja oleks ning selle põhjal üleüldine rahastus paika panna.

Jakob Nielsen on sõnastanud kasutatavuse 6 peamist komponenti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead, rahulolu ja kasulikkus. Antud blogipostituses analüüsin neist kahte veebi vaates: ühte posittivses- ning teist negatiivses valguses. Tõhususe  tooksin ma pigem plussina välja, sest veebis on väga kiiresti võimalik erinevaid asjatoimetusi teha. Näiteks kui elad ülikoolist kaugel ning ei taha aega kulutada pikale rännakule, kuid tahad loengut vaadata, saad seda teha ka veebist. Sisuliselt kõike on võimalik läbi veebi teha kiiresti, andes inimesele rohkem vaba aega. Koroonapandeemia näitas, et tänapäeval linnas elamiseks ei ole isegi vajadust kodust lahkuda, saad mõne minutiga kõik vajaliku endale veebist tellida. Rahulolu  on pigem veebi nõrk külg. Alati annab nuriseda millegi üle, näiteks aeglase internetiga võivad olla osad veebilehed kasutamatud või et telefonil näeb mõni leht kole välja. Populaarsed saidid võivad ka veidraid otsuseid teha, mis madaldab kasutaj...

Scrumban  Scrumbanist saan rääkida enda kogemusest. Esimene projekt, kus ma professionaalselt tarkvaraarendajana kaasa lõin, oli õppeplatvorm nimega "Schoolaby", mille kogu arendus toimus scrumbani võtteid kasutades. Meil olid 2 nädalased sprindid ning igal hommikul püstjalakoosolekud, kus võtsime kiirelt eelneval päeval tehtud töö kokku ning sõnastasime kindlasõnaliselt päeva eesmärgi (ei tohtinud öelda lihtsalt, et "tegelen millegiga"). Lisaks ka sprindi alguses koosolekud, kus tutvusime uue sprindiga ning vahekoosolekud, mille käigus hindasime pileteid. Piletite haldamiseks kasutati JIRA-t ning neid loodi vastavalt õpetajate ning äriinimeste soovidele. Freemium Freemium tarkvarana meenub mulle esimesena Spotify. Idee poolest on seda võimalik tasuta kasutada, kuid umbes iga 2 või 3 laulu järel lastakse sulle reklaame, mis muutub lõpuks häirivaks, kusjuures enamus reklaamid on Spotify enda kohta. Lisaks tasuta Spotify Mobile-ga ei ole võimalik kindlat laulu mängida...

Olles läbi lugenud  Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright  artikli, mis on nüüdseks üle 20 aasta vana, pean tunnistama, et see on väga hästi pidanud ajahambale vastu. Kõige enam nõustun ma Eben Mogleni väljavaadetega seoses vabavara vs kommertstarkvara elukaarega. Kommertsvara küll areneb tihtipeale kiiremine, võrreldes vabavaraga, kuid vabavara areneb stabiilselt väga pika aja jooksul, jõudes lõpuks enda konkurentidest ette. Siin saan näiteks tuua Blenderi, mis on pika aja vältel saanud üheks kuulsamaks 3D modelleerimistarkvaraks. Lisaks ma nõustun ka Ebeni väljavaadetega arendajate osas, kes kasutavad enda aega vabavarade arendamiseks. Kui arendaja on panustanud mingisse vabavarasse, näeb see väga hea ta CV-l välja ning seeläbi on kindlasti palju kergem arendajana tööle saada või palgakõrgendust küsida. Lisaks see näitab, et inimsel on reaalne huvi programmeerimise vastu. Lisaks on ka töövälise projekti kõrvalt tore arendada midagi vabamat, kus ...

IT-juhina meenub mulle esimesena Steve Jobs. Kõige enam tahaks ma kategoriseerida ta "ülemuseks", kuna ta oli enda töötajatega karm, nõudis nendelt ületundide tegemist ning võis vallandada inimesi ootamatult. Suur osa ta juhtimisest oli töötajate allutamine enda tahtele ning mingil määral ka hirmutamine, et nad endast maksimumi annaks. Teisest küljest jällegi suutis Apple väga kiiresti arendada uusi ja innovaatilise seadmeid sellise juhtimisstiili juures. Teine IT-juht, kelle ma tooks välja, on praegune Apple juht Tim Cook, kelle kohta tahaks ma öelda "juht". Apple töötajad on ise öelnud, et Tim Cooki all on parem tööd teha, sest ta on palju sõbralikum, kuid sellegipoolest nõuab ta enda töötajatelt maksimumi. Ühtlasi alates hetkest, mil ta juhiks sai on Apple väärtus kümnekordistunud. Üleüldiselt tundub Apple töötajate rahulolu suurenenud ning läbipõlevus on madalam. Siiski ollakse seal innovaatilised edasi ning hetkel tundub Apple väärtus aina kõrgemale suunduvat.